Lauamängud perele
Sajad meeleolukad mänguõhtud on näidanud, et selleks on parim koht elutoas olev diivanilaud ja selle ümbrus. Kõiki kaasavaks mänguks on vaja kohta, kuhu mäng laotada, ning mitmete mängude puhul on oluline ka ruum mängulaua ümber wisho. Diivanilauale võib hea alternatiiv olla ka põrand.
Laumängud ei ole mõeldud üksnes lastele! Täiskasvanute lauamängud on leidnud turul oma kindla koha ja igal aastal tuleb aina rohkem välja vanematele mängijatele mõeldud lahendusi. Alustada võib Monopoly’ga, mis pakuvad palju võimalusi loomingulisteks läbirääkimisteks. Lase valla oma ärihai!
Valides lauamänge kogu perele, ära unusta, et mängijad on väga erinevas vanuses. Kuigi täiskasvanud suudavad mängida ka nende jaoks liiga lihtsaid mänge, on parem eelistada variante, mis oleksid kõikide jaoks huvitavad. Scrabble on üks populaarsemaid lauamänge, mille Photopointi valikust leiab ning see on ühtviisi huvitav noorematele ja vanematele mängijatele. Uute sõnade ning õigekirja õppimine käib pea tähelepandamatult.
Lihtne aga kaasakiskuv virnastamismäng Siilikuhi sobib mängijatele alates teisest eluaastast! Mängus on kuus kahepoolset kaarti, mis annavad ette virnastamise kujunduse. Mängijate ülesandeks on see kujundus järgi teha! Hea sissejuhatus reeglite järgimise maailma!
Kristjan jõekalda lauamängud
Tunnistan, et lasin vahepeal enda eest hoolitsemise käest. Inimene on ju laisk – kui sul pole ikka 50 aastat seda harjumust olnud, et teed sporti, siis on keeruline. Ei ole ma loomult niisugune krapsakas, kes hommikul ärkab üles ja esimese asjana paneb dressid selga, et nii, nüüd hakkan vuhkima. Aga üldiselt oma trenažööri peal kõndida mulle meeldib, panen kõndides mõnikord isegi 5,2 kilomeetri asemel 5,4 ja tõmban kalde nelja pealt viie peale – justkui ületan ennast. Proovin kõndida viis korda nädalas, vähemalt pool tundi päevas.
Tegelikult oli see siiski parasjagu juhus, et ma telesse sattusin. Kõik sai alguse sellest, et läksin keskkooli viimases klassis õhtukooli. Ehkki olin arvestanud ka sellega, et emal tuleb mõte mind maha lüüa, läks nii, et ta võttis minu otsuse lihtsalt teadmiseks ja ütles, et nüüd tuleb mul tööle minna. Tol ajal oli nimelt nii, et õhtukooli kõrvalt tuli kindlasti ka tööl käia. Kuskile kastivabrikusse ma minna ei tahtnud, aga kuna ema töötas kunsti- ja kirjandussaadete toimetuses ja neil läks üks assistent parasjagu lapsepuhkusele, siis sinna ma saingi.
Ikka oli. Ükskord maeti mingit kõrget parteitegelast ja olime Estonia teatris saadet tegemas. Mulle öeldi, et kui kirst välja viiakse, siis hakatakse timpaneid taguma ja mine uuri, kuskohas need timpanid asuvad. Sain oma ülesande kätte ja … ei teadnud isegi seda, misasjad need timpanid on, veel vähem seda, kus need asuvad. Loll kuubis! Uurisin siis ettevaatlikult, et kes seda võiks mulle öelda, ja sain mingi nime ning täpsustuseks, et on habemega mees. Nägingi ühte tuttava moega habemega meest, küsisin tema käest. „Tere! Palun öelge, kuskohta timpanid tulevad?“ Tema vastu, et ta on hoopis näitleja ja loeb siin täna luuletust, aga ta võib ju uurida, kus need timpanid olema hakkavad. See draamateatri näitleja oli nii lahke ja viiski mind kokku inimesega, kes päriselt teadis, kus timpanid olema hakkavad.
Tunnistan, et lasin vahepeal enda eest hoolitsemise käest. Inimene on ju laisk – kui sul pole ikka 50 aastat seda harjumust olnud, et teed sporti, siis on keeruline. Ei ole ma loomult niisugune krapsakas, kes hommikul ärkab üles ja esimese asjana paneb dressid selga, et nii, nüüd hakkan vuhkima. Aga üldiselt oma trenažööri peal kõndida mulle meeldib, panen kõndides mõnikord isegi 5,2 kilomeetri asemel 5,4 ja tõmban kalde nelja pealt viie peale – justkui ületan ennast. Proovin kõndida viis korda nädalas, vähemalt pool tundi päevas.
Tegelikult oli see siiski parasjagu juhus, et ma telesse sattusin. Kõik sai alguse sellest, et läksin keskkooli viimases klassis õhtukooli. Ehkki olin arvestanud ka sellega, et emal tuleb mõte mind maha lüüa, läks nii, et ta võttis minu otsuse lihtsalt teadmiseks ja ütles, et nüüd tuleb mul tööle minna. Tol ajal oli nimelt nii, et õhtukooli kõrvalt tuli kindlasti ka tööl käia. Kuskile kastivabrikusse ma minna ei tahtnud, aga kuna ema töötas kunsti- ja kirjandussaadete toimetuses ja neil läks üks assistent parasjagu lapsepuhkusele, siis sinna ma saingi.
Lauamängud
Pikad autosõidud ja lennureisid võivad olla laste jaoks väsitavad – igavus hiilib ligi juba esimese tunni järel ning korduvad küsimused „Kas me oleme juba kohal?“ ei lase ka vanematel rahulikult reisida. Selle asemel, et lapsed ekraanide taha parkida, tasub pakkida…
Kindlasti pidage meeles mänguaeg mitmed päevad ette planeerida – meeldivate asjade ootamine pakub samavõrd rõõmu! Soovitame samal päeval varuda kogu seltskonnale piisavalt snäkke ja juua. Seejärel lülitage välja teler, avage mängu karp ja veetke lõbusalt aega!
Laumängud ei ole mõeldud üksnes lastele! Täiskasvanute lauamängud on leidnud turul oma kindla koha ja igal aastal tuleb aina rohkem välja vanematele mängijatele mõeldud lahendusi. Alustada võib Monopoly’ga, mis pakuvad palju võimalusi loomingulisteks läbirääkimisteks. Lase valla oma ärihai!
Lihtne aga kaasakiskuv virnastamismäng Siilikuhi sobib mängijatele alates teisest eluaastast! Mängus on kuus kahepoolset kaarti, mis annavad ette virnastamise kujunduse. Mängijate ülesandeks on see kujundus järgi teha! Hea sissejuhatus reeglite järgimise maailma!
